Kas neljapäevane töönädal on päriselt ka hea mõte?

Tööstressi ja läbipõlemist esineb tänases maailmas ja Eestiski häirivalt palju. Ettevõtted otsivad lahendusi ning kaaluvad teiste seas võimalust, mida veel mõni aasta tagasi oleks peetud mõeldamatuks: vähendada tööaega neljale päevale nädalas.

Esmapilgul tundub see väga hea mõttena, eriti töötaja seisukohast. Ometi peitub selles üllatavaid vastuolusid.

Neljapäevane töönädal parandab heaolu ja võib tõsta produktiivsust

Maailmas on neljapäevase töönädalaga palju katsetatud. Näiteks Islandil aastatel 2015–2019 läbi viidud katse hõlmas enam kui 2500 töötajat, kes sama palga eest töötasid senise 40 tunni asemel kuni 36 tundi nädalas.

Uuringus leiti, et katses osalenud inimesed olid tööaja lühendamise järel vähem stressis ja põlesid harvem läbi ning nende tervis paranes. Samuti ütlesid nad, et nende töö- ja eraelu on paremini tasakaalus ja neil on rohkem aega, et perega koos olla ning hobidega tegeleda.

Ettevõtte juhtkonna seisukohast kõige olulisem on aga see, et produktiivsust tööaja vähendamine ei mõjutanud.

Ajaliselt töötati vähem, aga produktiivsus jäi samaks või koguni paranes.

Neljapäevast töönädalat on katsetatud mujalgi: pikaajalisemad uuringud on läbi viidud või käimas näiteks USAs, Kanadas ja Austraalias ning mitmes riigis, näiteks Jaapanis ja Hispaanias, julgustatakse tööandjaid seda proovima.

Üks suuremaid uuringuid neljapäevase töönädala mõju kohta tehti Suurbritannias: selles osales üle 60 ettevõtte paljudest sektoritest. Uuringu tulemused avaldati tänavu veebruaris.

Kokkuvõttes hindasid ettevõtjad oma kogemust positiivseks: produktiivsus ja äritulemused püsisid head, kaadrivoolavus vähenes oluliselt.

Töötajad hindasid neljapäevast töönädalat eriti kõrgelt:

• lausa 90% personalist leidis, et sooviks kindlasti jätkata neljapäevase töönädalaga;
• 55% teatas, et nende töövõime on paranenud;
• 15% arvas, et ükski rahasumma ei paneks neid viiepäevase graafiku juurde naasma.
  

Vähem stressi ja negatiivsust, parem vaimne tervis, rohkem liikumist ja kvaliteetsem uni – see on vaid lühike loetelu sellest, mida inimesed neljapäevast töönädalat proovides kogesid.

Eestiski on neljapäevane töönädal juba kasutusel

Eestis töötab lühendatud ajaga näiteks tööhaldustarkvara ettevõte Scoro, kes läks kogu oma rahvusvahelise tiimiga püsivalt üle neljapäevasele töönädalale 2022. aasta 1. juulist. Töötajate palkasid sealjuures ei vähendatud.

Scoro kogemus on olnud väga positiivne. Pärast testperioodi läbi viidud uuringust selgus, et inimeste heaolu on oluliselt paranenud:

• 70% tundis, et neljapäevane töönädal on vähendanud nende stressitaset;
• 67% ütles, et uus töökorraldus on aidanud ennetada läbipõlemist;
• 63% tegi rohkem sporti kui varem;
• 40% tõdes, et veedab rohkem aega perega.

Kui uurisin Scoro tegevjuhilt Fred Kriegerilt tema tunnetust neljapäevase töönädala kohta, puudutas mind kõige enam see, kuivõrd siiralt kirjeldas ta seda positiivset emotsionaalset muutust ja elukvaliteedi tõusu, mida inimesed tänu suuremale vabale ajale oma elus kogevad.

Samas rõhutab Krieger, et päris igas ettevõttes ei oleks neljapäevane töönädal ilmselt võimalik. Scoros on see aastatepikkuse töö loogiline jätk.

„Tänu oma tarkvarale oli meil juba olemas detailne info selle kohta, millele aeg kulub. Selle põhjal otsustasime, mida elimineerida, automatiseerida ja delegeerida, ning mida süstemaatiliselt paremini teha,“ on ta EPLile kirjeldanud.

Juhid, kes oma ettevõttes neljapäevast töönädalat kaaluvad, peaksid teadvustama, et eesmärk pole töötada mitte vähem, vaid efektiivsemalt.

Uus töökorraldus toob kaasa muudatusi kogu ettevõttes ja nõuab põhjalikku analüüsi ja ettevalmistust.

Selleks et ettevõtte töö oleks efektiivsem, seati Scoros eesmärgiks:

• vähendada koosolekutel viibitud aega 25% võrra;
• asendada 20% koosolekutest asünkroonse kommunikatsiooniga;
• muuta kommunikatsioonikanalite kasutust, et vähendada töökatkestusi 18% võrra,
• suurendada keskendumisaega (state of flow) 23% võrra;
• parandada tööaja mõõtmise kvaliteeti, kaardistades detailselt 90% tööajast;
• automatiseerida töörutiine, et vähendada ajakulu 30 minuti võrra inimese kohta nädalas;
• parandada ajajuhtimise oskusi, et säästa 60 minutit inimese kohta nädalas.
  

„Ei piisa sellest, kui teha reedest vaba päev ning loota, et puhanud inimene jaksab rohkem,“ toonitas Krieger.

Tööaja, heaolu ja läbipõlemise vastuoluline vahekord

Scoros on neljapäevane töönädal nüüd kasutusel olnud ligemale poolteist aastat. Kas esialgsed positiivsed tulemused jäävad ajas püsima, seda me veel ei tea.

Valgust sellele küsimusele võib heita Gallup, kes on tööaja ja heaolu seost uurinud nii aastal 2020 kui ka 2022.

2022. aasta juunis küsis Gallup 12 313 täistööajaga töötava inimese käest, kui mitu päeva nemad tavaliselt nädalas tööd teevad ning kuidas nad hindavad enda tööle pühendumist ja üldist heaolu.

Uuringu tulemused rääkisid järgmist:

1. Kõige enam läbipõlemist esines nende seas, kes töötasid kuus päeva nädalas. Oma tööle pühendumist (engagement) ja üldist heaolu hindasid kuus päeva nädalas töötajad kõige madalamalt.
2. Neil, kes töötasid viis päeva nädalas, olid kõige kõrgemad tööle pühendumise näitajad ning kõige madalamad läbipõlemise näitajad.
3. Neljapäevase töönädalaga töötajad olid kõige rohkem tööle pühendunud, aga nende hinnang üldisele heaolule ei olnud viis päeva nädalas töötajatega võrreldes kuigivõrd kõrgem. Samuti olid neil kõrgemad läbipõlemise näitajad kui viis päeva nädalas töötavatel inimestel.

2020. aastal samal teemal uuringut tehes avastas Gallup aga, et neljapäevase tööajaga töötajad tajuvad oma heaolu kõrgemana kui viiepäevase töönädalaga töötajad.

Uuemas uuringus seda vahet enam ilmsiks ei tulnud. Pigem oli asi vastupidi – neljapäevane töönädal suurendas läbipõlemise riski.

Neljapäevase töönädalaga töötades võib olla suurem oht läbi põleda.

Üks põhjus, miks see nii on, peitubki tõenäoliselt efektiivsuses – lihtsamalt öeldes küsimuses, kuidas viie päeva töö nelja päeva sisse ära mahutada.

Sarnast probleemi on kirjeldanud näiteks Elisa Eesti töötajad, kes töötavad neljapäevase töönädalaga suviti. Elisa tehnoloogiaüksuses töötav Joosep Põllumäe on märkinud, et kõiki ülesandeid lühema ajaraami sisse suruda ei ole alati lihtne.

„Neljapäevase töönädala puhul on oodatav tulemus sama, mis tavalise töönädala puhul, mis omakorda tähendab, et iga tööpäev peab olema veidikene tootlikum ja intensiivsem,“ ütles ta.

Samuti on vaja muudatusi tööviisides.

„On paratamatu, et igas tööpäevas on mingil hulgal ebaproduktiivselt kasutatud aega, mille arvelt saab intensiivsematel perioodidel veidi tööaega näpistada. Näiteks saavad muutuda veidi harvemaks kohvinurga külastamised, kolleegi laua ääres või Teamsis peetud juhuvestlused saavad muutuda veidi lühemaks ning mingid ülesanded saab lihtsalt ära teha tempokamalt,“ kirjeldas Põllumäe.

Mida intensiivsemaks muutub töö, seda kõrgemale tõuseb läbipõlemise risk.

See on ka peamine põhjus, miks Elisas rakendatakse lühendatud tööaega periooditi: terve aasta 110% intensiivsusega töötada ei ole jätkusuutlik.

Neljapäevase tööaja ohud

Ettevõtetest, kus neljapäevast töönädalat katsetatakse, ei otsusta siiski kõik selle kasuks. Osa neist pöördub tagasi tavapärase tööaja juurde. Eesti ettevõtetest on selline näiteks Tele2.

„Saime aru, et neljapäevane töönädal eeldaks töö haldamiseks suuremat personali, sest osa töötajatest tundsid katsetuse ajal liigset survet teha nelja päeva jooksul ära justkui viie päeva jagu tööd,“ selgitas personalijuht Eve Karo.

Eestis on neljapäevast töönädalat rakendanud ettevõtteid uurinud Maaja Vadi, Emilia Laas ja Anet Tammemäe, kes toovad Sirbis avaldatud artiklis samuti välja, et neljapäevase töönädala rakendamise tulemused võivad olla ambivalentsed. Mõnes ettevõttes stressitase langeb ja koostöö kolleegidega paraneb, aga teistes selgub, et efekt võib olla ka vastupidine: tajutud stressitase võib neljapäevase töönädala rakendamisel tõusta.

„Osa töötajaid on tajunud tööaja intensiivistumist või on töötajad hakanud tegema rohkem ületunde, mis mõjutab töötajate stressitaset,“ kirjutavad nad.

Samuti ilmnes uuringust, et neljapäevane töönädal võib mõjutada negatiivselt koostööd kolleegidega.

„Oli näha ja tunda, et mitmed osakonnad ei saanud reedeti vabamalt võtta, sest olid teistele üksustele toeks ning seetõttu polnud nende nägudel ja suudel sama palju positiivsust nagu võib-olla enamikul teistel üksuse kolleegidel,“ sõnastas uuringus ühe IT- ja sideettevõte töötaja.

Paindlik olla saab mitut moodi

Gallupi uuringutulemuste järgi tundub, et neljapäevasest töönädalast lõikavad kõige enam kasu need, kel ei ole võimalik distantsilt töötada.

Lühem tööaeg vähendab tõenäosust, et kohapeal töötavad inimesed end tööl õnnetuna tunnevad, ning selle kaudu suurendab võimalust, et nad oma üldist heaolu kõrgemana tajuvad.

Koguni 44% kohapeal töötajatest vahetaks töökohta, kui neile pakutaks võimalust töötada neli päeva nädalas.

Siinsetest lugejatest enamik aga tõenäoliselt saab distantsilt töötada – või on see võimalik nende ettevõttes. Ja sel juhul ei ole neljapäevane töönädal kaugeltki ainus võimalus, kuidas paindlik olla ja sel moel töötajate heaolu suurendada.

Sagedasti tähendab neljapäevane töönädal vaba reedet. Aga mis siis, kui lastehoiuga on probleem hoopis kolmapäeval? Või soovid osaleda mõnel kursusel teisipäeval?

Neljapäevane töönädal sind siis ei aita, seitsmepäevane aga küll – ehk siis võimalus oma tööaega nädala jooksul täielikult ise valida.

Worksome’i juht Morten Peterson on seisukohal, et kuigi neljapäevane töönädal peaks võimaldama suuremat paindlikkust, siis tegelikult pakub see lihtsalt nädalale teistsugust struktuuri.

Kui aga tööd saaks teha seitse päeva nädalas – ükskõik kas siis sama või isegi vähem arv tunde –, annaks see inimestele päriselt võimaluse valida aeg, mis neile kõige paremini sobib, ja see oleks tõeliselt paindlik lahendus.

Paindlikkus on üks atraktiivsemaid boonuseid, mida ettevõte saab töötajatele pakkuda.

Deloitte on leidnud, et 43% Y-generatsiooni ehk millenniumipõlvkonna inimesi arvab, et jääb praeguse tööandja juurde kaheks aastaks. Suurem paindlikkus aga võib veenda neid jääma kolmeks aastaks või kauemaks.

Randstadi uuringus on leitud, et 19% millennialide arvates on paindlikkus parim boonus, mida tööandja saab pakkuda.

Lubades inimestel plaanida oma tööd kõigile seitsmele nädalapäevale, saavad ettevõtted võimaldada oma meeskonnaliikmetele just sellist paindlikkust, millest neil päriselt kasu on, ning suurendada nii nende heaolu ja tööõnne.

jätka artikli lugemist allpool…

Tööpäevade arv ei ole siiski kõige tähtsam

Vaidluses selle üle, kui pikk peaks olema töönädal, ei ole iseenesest midagi uut. Kuuelt tööpäevalt viiele üle minema hakati ju alles 1926. aastast, mil Ford Motor Company esimesena viiepäevase töönädala kehtestas. (Ka Fordi juhid uskusid, et lühem tööaeg sama palga eest suurendab produktiivsust, sest töötajad pingutavad siis rohkem.)

Aga pingsa tööpäevade lugemise keskel oleme unustanud, et kui räägime tööga rahuolust ja tööle pühendumisest (engagement), sõltuvad need kõige enam siiski töö iseloomust, mitte otseselt tööaja pikkusest.

Seda toetavad järgmised faktid:

1. Kaks kolmandikku või enamgi pühendunud (engaged) töötajatest tunnetavad oma üldist heaolu kõrgemana kui teised ning see ei olene sellest, kui mitu päeva nädalas nad tööd teevad.
2. Kogu maailma töötavat rahvastikku hõlmanud analüüsist selgus, et nende inimeste jaoks, kes ei ole oma tööga rahul ning kel pole võimalust teha seda, milles nad on tõeliselt tugevad, tähendas pikendatud tööaeg seda, et vähenesid tööst saadud positiivsed kogemused ning hinnang üldisele heaolule.
   Seevastu nende inimeste jaoks, kes olid oma tööga rahul ja kes said teha seda, milles nad tõeliselt tugevad on, olid tulemused täiesti vastupidised: kui nad töötasid päevas viie tunni asemel kümme, ei vähendanud see nende jaoks töölt saadud positiivseid kogemusi ja hinnangut üldisele heaolule.
3. Kui võrrelda üleüldist töökogemust ja tööaega, siis töökogemuse üldine kvaliteet mõjutas inimese heaolu kuni kolm korda rohkem kui tööaeg.
   

Küsimuse, kas töötajate heaolu tõstmiseks on neljapäevane töönädal kõige õigem viis, paneb see hoopis uude valgusse.

Kui meie eesmärk on arendada organisatsioonikultuuri, mis oleks kaasav ja kus töötajad oleksid õnnelikud, ei pruugi töönädala lühendamine olla parim lahendus.

Kui asi puudutab inimeste üldist heaolu, siis on üleüldisel töökohaga seotud emotsioonil kolm korda suurem mõju kui lühemal töönädalal.

Tegelik probleem peitub selles, et enamik inimesi on lihtsalt keskpäraselt juhitud.

Kogu maailmas ei ole ligi kaheksa inimest kümnest oma tööle eriti pühendunud (engaged). Nad vahivad päev läbi kella, töötavad teadlikult oma tööandja vastu või plaanivad lahkuda – neil on kõik sümptomid, mis viitavad puuduvale tööõnnele.

Sellest, kuidas mõõta olemasoleva personali pühendumust ja luua pühendunud meeskonda, kõnelen lähemalt oma koolitusel „Tuleviku juhtide meistriklass“.

Aga kui soovid kohe töötajate heaolu tõstmisega alustada, siis neljapäevane töönädal ei ole tõenäoliselt õige koht, millest alustada.

Selle asemel soovitaksin pigem keskenduda sellele, et sinu inimesed oleksid õnnelikumad ja nende tööga seotud emotsioonid paremad.

Seega, enne kui mõtled töönädala lühendamisele, kaalu vähemalt neid kolme lahendust, mis on heaolule palju suurema mõjuga:

1. Luba oma töötajatel teha seda, milles nad on tõesti andekad, ja tõsta sellega nende rahulolu oma tööga.
2. Otsi võimalusi, kuidas suurendada personali pühendumist, tõstes sel moel ka tööga rahulolu.
3. Mõtle läbi, kuidas parandada oma inimeste vahetut töökeskkonda, et muuta tööpäevad meeldivamaks ja organisatsioonikultuur inimsõbralikumaks.
   

Kas leidsid artiklist väärtuslikku? Jaga seda!