Esimeses peatükis laon vundamendi, mis aitab mõista, miks ja kuidas on võimalik, et inimesed näevad äri ja selle eesmärke niivõrd erinevalt, ja kuidas kliendid ja töötajad, kes peavad lisaks rahale oluliseks ka teisi väärtusi, muudavad kiirelt äritegemise põhimõtteid ja vajavad seetõttu ka teistsugust, ratsionaalselt emotsionaalset juhtimist.

Põhiväärtuste olulisusest on räägitud aastakümneid, ent ometi tunnevad paljud, et nende tööl ei ole mingit kõrgemat väärtust, sõltumata sellest kas tegu on värske start-upi või aastaid turul olnud organisatsiooniga.

Kolmandas peatükis analüüsin, kuidas on muutunud töötajate ootus koolitustele ja millist tüüpi arengus peitub lähiaastatel ettevõtete konkurentsieelis.

Mitte ükski endast lugupidav ettevõtja ei luba viia lauda halvasti pestud nõusid või närtsinud lilli, kuid ikka ja jälle saadetakse laua juurde närtsinud inimesed. Just sel põhjusel on juhi töö juhtida lisaks ajale ka inimeste tuju, emotsioone.

Märkamine ja tunnustamine on see, mida iga inimene ootab. Ja kui seda ei juhtu, siis on motivatsiooni langus garanteeritud. Küsimus on miks?

Uuringud on järjepidevalt tõestanud, et ratsionaalsete äritulemuste aluseks on selline emotsionaalne väärtus nagu personali pühendumus.

Inimene on tervik: eraelu tuleb tööle kaasa. Inimeste motiveerimine raha, karistuste või koolitustega on strateegiana poolik, kui tulemuste languse ja tööjõu voolavuse taga on hoopis midagi palju laiemat.