Läbipõlemine tööl algab juhist

On levinud arusaam, et läbipõlemine on miski, mis on normaalne ja käib tööeluga kaasas. Kuid läbipõlemine ei jää meist töö juurde maha, vaid tuleb kaasa koju, magamistuppa, laste mänguplatsile, poesabadesse ja liiklusummikutesse.

Töötajad, kes kogevad läbipõlemist, on kaks korda suurema tõenäosusega nõus, et töö võtab nende elust liiga suure aja ning nad ei suuda täita oma kohustusi perekonna ees.

Mis on levinuim läbipõlemise põhjus tööl?

Ühes suuremas läbipõlemise uuringus leidis Gallup, et kõige levinumaks läbipõlemise põhjuseks oli ebaõiglane kohtlemine tööl, millele järgnesid liiga suur töökoormus, ebaselge suhtlus juhtidega, vähene toetus juhtide poolt ja ebamõistlik ajaline survestamine.

Kõigil neil põhjustel on üks ühine nimetaja – juht.

Aga kuidas siis juhina läbipõlemist ära tunda ja oma töötajaid kaitsta?
Et seda suuta, peame kõigepealt aru saama, miks läbipõlemine tekib ja kuidas seda ära tunda.

Ohu märgid ehk läbipõlemine hüüab tulles

Läbipõlemine ei teki üleöö. Töötaja mõtted, emotsioonid ja teod liiguvad tavaliselt läbi nelja etapi:

1. Mesinädalate faas

Sellesse etappi siseneb inimene üldjuhul siis, kui ta vahetab töökohta või saab uusi põnevaid tööülesandeid.

See on nagu abielu algus, mida iseloomustavad energia ja optimism.
Töötaja on produktiivne, tal on head tulemused ja ta on kõrgelt motiveeritud. Ta tunneb töö suhtes kirge ja huvi, töötab entusiastlikult ja põnevusega.

2. Stressifaasi algus

Pärast mesinädalate faasi hakkab töötaja aina rohkem kogema stressi.
See ei kesta kogu päeva, kuid üha enam on momente, kus kogetakse närvilisust, pingetunnet, (tähtaegade) survet, rahutust.
Muutused on nii vaimsed kui ka füüsilised: keskendumisvõime võib olla häiritud, produktiivsus väheneb ja tihti kogetakse väsimust, isegi unetust.

3. Krooniline stressifaas

Töötajad võivad tunda, et soovivad vähem suhelda ja eelistavad olla üksi. Oht on muutuda emotsionaalsemaks ja kergemini ärrituda, muutuda konfliktsemaks ja kriitilisemaks ning tunda ärevust ja viha.

Kroonilise stressifaasi emotsioonid võivad tulla ka koju kaasa ning mõjutada suhteid pere ja sõpradega.

4. Läbipõlemise faas

Töötaja kogeb enesehinnangu langust, muutub enesekriitiliseks, pessimistlikuks, ebakindlaks.
Tekib allaandmismeeleolu.

Immuunsüsteem nõrgeneb ning inimene võib kogeda peavalusid ja seedetrakti probleeme.
Muutusi käitumises võivad märgata ka lähedased.

Kui läbipõlemisele tähelepanu ei pöörata ja sellega midagi ette ei võeta, võib see viia depressiooni ja ärevushäireteni, samuti võib töötaja hakata tundma kroonilist vaimset ja füüsilist väsimust, mis ei lase töötada.

Pühendunud töötajad on õnnelikumad

Üks levinumaid ja lihtsamaid läbipõlemise põhjuseid on see, et inimene lihtsalt teeb liiga palju tööd. Gallupi töötajate läbipõlemise statistika näitab, et oluline on see, kui mitu tundi inimene nädalas töötab.

Läbipõlemise risk suureneb, kui tööaeg ületab 50 tundi, ja tõuseb veelgi, kui see küündib 60 töötunni juurde.

Samas ei ole oluline ainult töötundide arv, vaid see, kuidas sa end töötades tunned. Gallup on uurinud töötajate pühendumust ja leidnud, et tööle pühendunud töötajad on tööl õnnelikumad:

• Ligi 9 pühendunud töötajat 10st ütleb, et nad tunnevad end tööl olles suure osa ajast rõõmsana, samas kui mittepühendunutest tunneb rõõmu ainult 5 inimest 10st.
  
• Küsimusele „Kui suur mõju on sinu tööl sellele, kui õnnelikuna sa ennast elus üldiselt tunned?“ vastab 5 pühendunud töötajat 10st, et mõju on väga suur, samas mittepühendunud töötajatest tunneb sedasi vaid 2 inimest 10st.
  
  

Kuidas on see seotud läbipõlemisega?

Väga otseselt: töö ja eraelu on ju omavahel lahutamatult seotud.

Mõtle kas või neile tööl veedetud 81 396 tunnile!

Mida rohkem rõõmu inimene tööl tunneb ja mida suurem on tema heaolu, seda vähem on tal stressi ja võimalust läbi põleda ning seda paremini tunneb ta end elus üldiselt.

Pühendunud töötajad on kaks korda rõõmsamad!

Ja siin on nüüd oluline pöörata tähelepanu järgmisele faktile: see, kui pühendunud on personal, sõltub 70% ulatuses inimeste otsesest juhist – ehk see, mil määral töötajad kogevad elus õnne ja rahulolu, on rohkem juhi teha, kui enamik seda arvata oskab.

Peamistel läbipõlemise põhjustel on vähem tegemist raske tööga, vaid rohkem sellega, kuidas on inimesed juhitud.
Eestis on 2021. aasta andmetel oma tööle pühendunud vaid 25% täiskohaga personalist ning pühendununa tunneb end ainult 1 inimene 10st.
Kui pühendumisest sõltub töötaja tõenäosus kogeda end kas hästi või läbipõlenuna – mis omakorda sõltub 70% ulatuses selle inimese juhist –, siis meil Eestis ei ole mitte läbipõlemise ohtu, vaid oht olla halvasti juhitud.

Millised töötajad ei põle läbi?

2021. aasta juunis ütles 74% töötajatest, et nad kogevad vähemalt mõnikord tööl läbipõlemist. Läbipõlemine on meie töökultuurides nii levinud, et tundub vältimatu. Mõni võib tööl läbipõlemist isegi aumärgiks pidada.

Ometi on Gallup avastanud, et on ka inimesi, kelle tõenäosus läbi põleda on sisuliselt null.

Selliseid ühendab kolm ühist joont:

1. Nad on tööle pühendunud

Pühendunud töötajad tegutsevad eesmärgiga saavutada edu. Nad teavad, mida neilt oodatakse ja neil on olemas kõik, mida nad oma töö tegemiseks vajavad.

Nende juht aitab neil töökoormust hallata, teha tõhusat koostööd ja näha selgelt seda, kuhu liigutakse.

2. Neil on heaolutunne

Töö ja eraelu tasakaalu otsimise ajad on möödas. Uus reaalsus nõuab seda, et suudame töö ja eraelu koos toimima panna, nii et keskkond tööl toetab kodust elu ning keskkond kodus tööelu.

Juhid, kellel on oma meeskonnaliikmetega siirad inimlikud suhted, saavad aidata töötajatel oma tööd paremini muu eluga sobitada ja väljakutsete ilmnemisel takistusi ületada.

3. Nende tugevusi hinnatakse

Kui kasutame oma loomulikke andeid ja teeme seda, mida kõige paremini oskame, sujub kõik ladusamalt: aeg lendab, väljakutsed pakuvad põnevust ja saavutatakse erakordseid tulemusi.

Üks inimene toimib paremini suheldes ja koos meeskonnaga probleeme lahendades, teine aga arvutustabeleid vaadates.

Parimad juhid positsioneerivad iga meeskonnaliikme nii, et nad saaksid veeta suurema osa ajast, rakendades oma tugevusi.

Kriitilised tugevused tööl läbipõlemise vältimiseks

Neist kolmest joonest tuleneb omakorda kolm kriitilist tegevust, mis on läbipõlemise vältimiseks esmatähtsad:

1. Keskendu inimestele

Õpi neid tundma ning pange koos paika vastastikused ootused ja prioriteedid, et kõik teaksid, mida ja miks nad teevad.

2. Vabasta töötajad tarbetust stressist

Jälgi, et töötingimused soodustaksid töötegemist ning töö ja eraelu koostoimimist, ning kõrvalda takistused.

3. Aita inimestel tunda end väärtustatuna

Võimalda neil kasutada enda tugevaid külgi, küsi nende arvamust, tunnusta nende panust.

Tegurid, mis läbipõlemist soodustavad

Kui soovid vähendada läbipõlemist, tuleb teadlikult keskenduda teguritele, mis seda põhjustavad. Uurimuste kohaselt mõjutavad just need viis tegurit läbipõlemist kõige rohkem.

1. Ebaõiglane kohtlemine tööl

Kui töötajad tunnevad, et neid koheldakse tööl ebaõiglaselt, kogevad nad 2,3 korda tõenäolisemalt rasket läbipõlemist.

Ebaõiglane kohtlemine võib tähendada kõike alates erapoolikust suhtumisest, mittesoosimisest ja kolleegide väärkohtlemisest kuni ebaõiglase tasu ja organisatsiooni poliitikateni välja.

Kui töötaja ei usalda oma juhti, kaastöötajaid või tippjuhtkonda, kaotab ta võime tööd südamega teha ja tööl pole tema jaoks enam sügavamat tähendust.

2. Töömaht on liiga suur

Spordipsühholoogias kasutatakse sellist väljendit nagu mentaalne vesiliiv, millega tähistatakse olukorda, kus halvad tulemused teevad sportlase mentaalselt jõuetuks, nii et tal on tunne, et tal ei käi jõud enam millestki üle.

Selline olukord viib veelgi halvemate tulemusteni ja langenud enesekindlus kisub neid veelgi alla.

Sama on tööpsühholoogias: heade tulemustega töötaja võib väga kiiresti muutuda pessimistlikuks ja lootusetuks, kui tema ees seisab töö hulk, millest tal selgelt jõud üle ei käi.

Sellisel juhul töötaja ootab, et juht seisaks tema eest ning mõistaks, mida ta suudab ja mida ei suuda ära teha.

3. Rollid ei ole selged

Ainult 60% töötajatest ütleb, et nende tööülesanded on selged ja arusaadavad. Ülejäänud väidavad, et nad ei tea täpselt, mida neilt oodatakse. Juhi roll on jõuda personaliga kokkuleppele ootustes ja selles, mille eest keegi täpselt vastutab.

Segane tööjaotus soodustab läbipõlemist.

4. Puudub juhi toetus

Töötaja jaoks on ülitähtis tunda juhi toetust. Töötaja peab turvatunde kogemiseks teadma, et juht kuulab ja toetab, kui olukord on keeruline. Töötajad, kelle juht on toetav, kogevad läbipõlemist lausa 70% väiksema tõenäosusega.

5. Põhjendamatu ajaline surve

Kui töötajatel on tööülesanneteks piisavalt aega, kogevad nad 70% väiksema tõenäosusega läbipõlemist.

On ameteid, kus ajaline surve on paratamatus – näiteks parameedikud ja tuletõrjujad. Nendes valdkondades ongi läbipõlemise oht väga kõrge.

Aga enamikus sektorites selline ajasurve tegelikult puudub ja tähtaegu loovad inimesed ise. Ebamõistlikud tähtajad tekitavad olukorra, kus töötaja ei saa oma ülesannetega tähtajaks hakkama, hilineb ka uue ülesande täitmisega ja stressi nõiaring ongi avatud.

Mida konkreetset siis juhina ette võtta?

Läbipõlemine ei ole paratamatus, mis tööeluga kaasas käib. Siin on sulle kuus soovitust, kuidas läbipõlemise ohtu vähendada.

1. Kuula ja märka oma töötajaid

Kui see sulle elementaarne tundub, siis väga hea: töötajad, kelle juht on alati valmis neid ära kuulama, põlevad läbi 62% väiksema tõenäosusega kui töötajad, kelle juht nende tööga seotud probleemidele tähelepanu ei pööra.

Kui püüad töötajate vajadusi mõista, oled teinud esimese sammu nende toetamiseks.

Töötajad tahavad tunda, et neist hoolitakse.

2. Soodusta meeskonnatööd

Kaastöötajad saavad läbipõlemisohus kolleegidele sageli tuge pakkuda, sest tihti mõistavad nemad paremini kui juht, mis olukorras töötaja on ning mis täpselt talle stressi tekitab.

See aga ei tähenda, et juht võiks olukorda lihtsalt pealt vaadata.

Juhi ülesanne on luua õhkkond, kus meeskonnatöö on edukas ja inspireeriv, inimesed aitavad üksteist ja kõigil on keegi, kes on valmis neid ära kuulama.

3. Arvesta kõigi arvamustega

Juht peaks aktiivselt koguma töötajate arvamusi ja ideid.

Kui nad tunnevad, et nende arvamused on teretulnud ja nad tõesti saavad ise midagi muuta, tunnevad nad end olulistena ning võtavad oma töö eest suurema vastutuse.

Nii väheneb läbipõlemise oht, sest töötaja tunneb, et tal on kontroll oma töö üle, mitte vastupidi.

4. Aita inimestel leida töös sügavam mõte

Ideaalis ei käi keegi tööl ainult raha pärast. Igaüks sooviks tunda, et tema saab olla osa millestki suurest ja olulisest.
Kui töötaja tunneb, et tema tegevus aitab kaasa millegi suurema saavutamisele, tekib tal missioonitunne.

Juhina võiksid pidevalt kommunikeerida igapäevategevuste taga olevat suuremat missiooni ja eesmärki.

Mõtle näiteks ehitajatele. On ju suur vahe, kas tema sisekõne ütleb: „Siin ma olen, valan hommikust õhtuni seda kuramuse betooni” või „Siin ma olen, loon sellele majale tugeva vundamendi ja seega maja tulevastele elanikele turvalisuse”.

5. Keskendu tagasisides tugevustele ja arengule

Töötajad, kes saavad teha seda, mis neil kõige paremini välja tuleb, kogevad 57% tõenäosusega vähem läbipõlemist.

Juhid saavutavad oma töötajatega parimaid tulemusi siis, kui nad suudavad tuvastada, mis kellelgi kõige paremini välja tuleb, ning annavad neile ülesandeid, mis võimaldavad neil oma loomulikke andeid rakendada.

Kui neid andeid omakorda edasi arendada, aitab see töötajail edule keskenduda, veelgi paremaid tulemusi saavutada ning läbipõlemise riski vähendada.

6. Võimalda puhkust

Uuringud näitavad, et taastumiseks nii vaimsel kui ka füüsilisel tasandil on optimaalne 10-päevane puhkus ning 7–10 päeva puhkust tekitab hea tunde lausa kuuks ajaks.

Aga siinjuures on oluline, et uuringute järgi peavad stressi tekitavad olukorrad – tähtajalised ülesanded, kriitilised projektid – olema lahendatud enne puhkust.

Vastasel juhul tuleb alateadlik stress puhkusele kaasa ning läbipõlemise oht naaseb pärast puhkust kiiresti.

Jätka artikli lugemist allpool…

Kaitse töötajat läbipõlemise eest, aga ära unusta ka iseennast

Juhid, kes mõistavad läbipõlemise, tervise ja heaolu vahelisi seoseid, saavad töötajatel aidata targemini elu paratamatu stressiga tegeleda ning nende töö- ja eraelu vahele tasakaalu luua.

Kui nad seda suudavad, paranevad automaatselt ka inimeste produktiivsus ja tööle pühendumine.

Ent töötajat kaitstes ei tohi unustada iseennast.

Gallup leiab, et juhtide seas on läbipõlemine veel suurem: juhid kogevad rohkem stressi ja läbipõlemist, halvemat töö- ja eraelu tasakaalu ning halvemat füüsilist heaolu kui teised nende meeskonda kuuluvad inimesed.

Heidame pilgu organisatsiooni juhi töökirjeldusele: neil lasub kogu vastutus meeskonna juhtimise ja arendamise eest ning lisaks on neil väga palju ülesandeid, mida ei saa delegeerida ning mis tihti ei küsi ka kellaajast.

Nad on tavaliselt tohutult ülekoormatud.

Kui juhid käivad minu koolitustel, saan neilt tihti tagasisideks: „Kust küll võtta see aeg, et seda kõike rakendada?“

Kirjutan sellest, kuidas organisatsioonid saaksid toetada oma keskastmejuhte läbi põlemast, artiklis:
https://www.alarojastu.com/keskastmejuht/

Kui aga soovid läbipõlemise ning selle vältimise võimaluste kohta rohkem teada saada, soovitan sulle koolitust „Positiivsuse dividendid“.

Olen siia koondanud väga põhjaliku materjali, mida igaüks saab rakendada ja mis ei maksa mitte midagi, aga mille mittekasutamine läheb ajas väga kalliks maksma.

Kas leidsid artiklist väärtuslikku? Jaga seda!