Võib-olla oled ka sina käinud edukoolitustel, lugenud eneseabiraamatuid, palganud mentori ja töötanud nii suure sihikindlusega, et uni on kannatanud. Oled saavutanud palju, aga muretsed ikka, kas sellest piisab ja kui kauaks seda jätkub.
Vahetad töökohta, aga rahutus tuleb kaasa. Võtad ette uue kursuse. Rahutus tuleb kaasa.
Mulle tundub, et kogu minu senine elu on olnud üks pikk katse saada paremaks inimeseks. Aastaid uskusin, et probleem on mõtlemises: kui õpin oma mõtteid ümber sõnastama, läheb ka elu paremaks. Nüüd proovin mõista, mida ma mõtlemise abil saavutada püüan.
Mis on eneseareng?
Eneseareng on teadlik töö oma oskuste, mõtteviisi ja suhtumisega, et elada ja töötada paremini. Selles määratluses pole midagi valesti. Raskus algab siis, kui arengust saab tingimus: olen väärtuslik alles siis, kui olen veel natuke parem.
Areng ei tähenda, et inimene peab jõudma seisundisse, kus tal pole enam hirmu, kurbust, ebakindlust ega raskeid perioode. Küpsus võib väljenduda hoopis suuremas võimes neid kogeda ilma iseenda vastu pöördumata ja reageerida samale olukorrale järjest targemalt. Raskused ei pruugi kaduda, aga muutub see, kuidas sa nendega suhestud ja neile reageerid.
Uued artiklid otse postkasti
Liitu uudiskirjaga ja anname sulle teada, kui ilmub uus artikkel sisemisest seisundist, enesejuhtimisest ja juhtimisest.
Liitu uudiskirjaga
Kuidas eneseareng muutub lõksuks
Kirjutasin varem arengust, mis ei ole arendav. Muster kordub sageli ühtemoodi: rohkem kontrolli, rohkem parandamist, rohkem „optimeerimist“. Tavaliselt õigustatakse seda kõrgete standardite, ambitsiooni või enesedistsipliiniga. Mingil hetkel ei ole asi enam tulemustes: inimene püüab vaigistada tunnet, et midagi on kogu aeg ideaalist puudu.
Selle lõksu tunneb ära sellest, et:
- saavutus annab rahu ainult paariks päevaks, siis tuleb uus eesmärk;
- puhkus tundub ajaraiskamisena või järgmise projekti ettevalmistusena;
- raamatuid, kursusi ja harjumusi koguneb, aga sisemine pinge jääb samaks;
- vigu hakkad märkama üha rohkem ka teistes: kolleegides ja lähedastes, ka kodus;
- tagasilöögi järel ründad ennast ägedamalt, kui ründaksid ükskõik keda teist.
Arengut võib vedada huvi või hirm. Väljast näevad need välja ühesugused: mõlemal juhul inimene õpib, pingutab ja seab eesmärke. Hirmust tulev areng kulutab aga palju jõudu, sest iga samm on ühtlasi katse tõestada, et oled piisav. Huvist tulev areng võib olla sama nõudlik, kuid selle kaudu ei pea sa iga päev oma väärtust tõestama.
Hirmust tuleva arengu taga on sageli hääl, mida sageli nimetatakse sisemiseks kriitikuks. Tihti püüab see sind kaitsta häbi, hülgamise ja valu eest ning teeb seda järjepidevalt. Kriitiku kavatsus on hea, kuid tema meetod kurnab.
Miks see puudutab ka sinu juhtimist
Juht, keda saadab pidev puudulikkuse tunne ja rahulolematus, kipub töötajaid mikromanageerima ja lihvima asju, mis on juba piisavalt head. Tulemuseks võib olla ületöötanud ja demotiveeritud meeskond. Töötaja, kes tunneb, et ta pole piisav, pingutab ülemäära, töötab üle ja püüab kõigile meeldida, ja võib ühel hetkel jõuda läbipõlemiseni.
Kui juht elab selle mustri järgi, kandub see kergesti meeskonda ja hakkab vaikselt kultuuri kujundama.
Areng vajab turvalisust
Meeskonna- ja motivatsioonikoolitus „Julgelt homsesse“ aitab mõista, kuidas sisemine kriitik, puudulikkuse tunne ja hirmust juhitud parandamisvajadus mõjutavad otsuseid, tagasisidet ja koostööd. Koolitus annab tööriistad, et luua meeskonnas rohkem selgust ja vastutust ilma häbistamise ja ülemäärase kontrollita.
Tutvu koolitusega siin või jätka artikli lugemist allpool.
Kuidas näeb välja areng, mis viib edasi
- Küsi enne uut eesmärki, kust see tuleb. Kas tahad seda, sest see huvitab sind, või sellepärast, et ilma selleta tunned end puudulikuna? Abiks on küsimus: mida ma selle eesmärgiga rahustada püüan?
- Märka kriitiku häält. „See pole piisavalt hea. Tee uuesti.“ ja „Teised saavad sellega hakkama. Mis sul viga on?“ on kriitiku tüüpilised laused. Neli sammu, kuidas kriitiku mõju peatada, leiad artiklist Miks paremaks saamine on paljude suurim lõks.
- Mõõda arengut ka reageerimise järgi. Küsi tulemuste kõrval: kas taastun tagasilöögist kiiremini kui aasta tagasi? Kas räägin endaga samal toonil nagu hea kolleegiga?
- Luba mõnel asjal olla piisavalt hea. Vali üks ülesanne nädalas, mille lõpetad enne, kui see on täiuslik. Pane tähele, mis siis tegelikult juhtub.
- Otsi tuge, kui tunne on väga tugev. Kui puudulikkuse tunne, ärevus või kurnatus on püsiv ja segab igapäevaelu, räägi sellest psühholoogi, psühhoterapeudi või perearstiga. Eneseabi ei pea seda tööd üksi kandma.
Eneseareng ei pea tähendama, et sinust saab keegi teine. Võib-olla tähendab see hoopis, et saad olla see, kes sa juba oled, ilma pideva tundeta, et peaksid olema kusagil mujal.
Seetõttu tasub endalt küsida: „Mis toimub minu sees siis, kui midagi ei toimu minu ümber?“
Kingitus: raamat ja audioraamat „Ratsionaalne emotsionaalsus“
Raamat sellest, kuidas tunded ja inimlikkus mõjutavad otsuseid, koostööd ja tulemusi. Sisesta oma e-post ja saad raamatu ning audioraamatu kingituseks.
