Koosolekul ütleb kolleeg lause, mis tundub ülekohtune. Kuumus tõuseb kaela, vastus on juba keele peal ja kaks sekundit hiljem oled selle ka välja öelnud. Õhtul kordad peas, mida oleksid pidanud ütlema teisiti.
Või läheb teistmoodi. Neelad lause alla, naeratad ja jätkad. Koosolek möödub rahulikult, aga ärritus sõidab sinuga koju ja paistab välja alles siis, kui laps küsib kolmandat korda sama asja.
Mõlemal juhul on tunne otsustanud sinu eest. Esimesel korral rääkis ta sinu suu kaudu, teisel korral vaikis ainult väliselt ja juhtis edasi seestpoolt. Emotsionaalne tasakaal on kolmas võimalus ja sellest see artikkel räägibki.
Mis on emotsionaalne tasakaal?
Emotsionaalne tasakaal on võime märgata, mida sa tunned, mõista, mida see tunne sulle ütleb, ja valida, mida sa sellega teed. Ka siis, kui pinge on suur.
See ei tähenda pidevat rahu. Inimene, kes on tasakaalus, võib olla vihane, kurb, ärev või pettunud. Erinevus on selles, et tunne annab talle infot, aga ei anna käsku. Pahameel võib öelda, et mõni piir on ületatud. Ärevus võib öelda, et midagi olulist on ebaselge. Kumbki ei pea otsustama, mida sa järgmise minuti jooksul ütled.
Mulle tundub, et paljud inimesed ajavad tasakaalu segi kontrolliga. Nad arvavad, et tasakaalus inimene ei lase tunnetel tekkida. Tegelikult tekivad tunded niikuinii. Küpsus tähendab võimet tunnet märgata, sellest õppida ja alles seejärel teadlikult valida, mida teha.
Emotsionaalne intelligentsus on laiem oskus kõigi tunnetega töötada. Sellest, kuidas emotsionaalset intelligentsust treenida, olen kirjutanud eraldi artiklis. Tasakaal on selle oskuse kõige praktilisem proovikivi: hetk, mil tunne on tugev ja otsus tuleb teha kohe.
Uued artiklid otse postkasti
Liitu uudiskirjaga ja anname sulle teada, kui ilmub uus artikkel sisemisest seisundist, enesejuhtimisest ja juhtimisest.
Liitu uudiskirjaga
Kaks viisi tasakaal kaotada
Esimene on lasta tundel otse käitumiseks muutuda. Ärritus saab teravaks lauseks, ärevus kiirustatud otsuseks, pettumus külmaks vaikimiseks. See on kiire ja hetkeks isegi kergendav, aga sageli tuleb hiljem midagi parandada.
Teine on tunne alla suruda. Väljast paistab see tasakaaluna, seest mitte. Psühholoogid James Gross ja Oliver John uurisid 2003. aastal kahte levinud viisi tunnetega toime tulla. Inimesed, kes kaldusid tundeid alla suruma, kogesid uuringus vähem positiivseid ja rohkem negatiivseid emotsioone, nende suhted teistega olid kehvemad ja heaolu madalam. Need, kes kaldusid olukorda ümber hindama ehk vaatama sellele teise nurga alt, kogesid vastupidist. Uuring näitas seost, mitte põhjust.
Allasurumine võtab jõudu. Kui pool tähelepanust kulub selle hoidmisele, et midagi välja ei paistaks, jääb vähem tähelepanu kuulamiseks, mõtlemiseks ja otsustamiseks.
Miks tunde nimetamine aitab
Üks lihtsamaid asju, mida tugeva tunde sees teha, on see tunne sõnadesse panna. UCLA teadlaste Matthew Liebermani ja kolleegide 2007. aasta uuringus vaatasid katsealused pilte emotsionaalsetest näoilmetest. Kui nad pidid pildil nähtud emotsiooni sõnaga nimetama, oli nende mandelkeha, ajuosa, mis reageerib ohule ja emotsionaalselt olulisele infole, aktiivsus väiksem kui siis, kui nad tegid pildiga midagi muud. Samal ajal aktiveerus otsmikusagara piirkond, mida seostatakse tunnete reguleerimisega.
Praktikas on vahe suur. „Ta on täiesti võimatu“ on hinnang teisele inimesele ja hoiab tunnet üleval. „Ma olen praegu ärritunud, sest tundsin, et mind ei kuulatud“ on info iseenda kohta. Teise lausega on lihtsam edasi minna, sest see näitab, mis sinu jaoks oluline oli.
Mida täpsemalt tunnet nimetad, seda rohkem infot see annab. „Halb“ ütleb vähe. „Pettunud“, „häbi“, „hirm eksida“ või „väsimus, mis näeb välja nagu viha“ ütlevad juba palju rohkem sellest, mida sul vaja on.
Kui tasakaal ei tule loomulikult
Selles ei alusta kõik samalt stardijoonelt. Mõni jääb loomult rahulikuks ka siis, kui ümberringi on kaos. Teise jaoks tekitab sama olukord tugeva sisemise reaktsiooni.
Kirjutasin artiklis sellest, kuidas üks lause võib tappa vastutuse, et minu neurootilisuse skoor on 95 punkti sajast. See tähendab, et olen ärevusele vastuvõtlikum kui enamik inimesi minu ümber. Pinge all selgeks jäämine ei ole minu jaoks tulnud iseenesest. Olen pidanud seda õppima ja see on olnud üsna ebamugav treening.
Kui sa tunned end kirjeldusest ära, siis see ei tähenda, et sinuga on midagi valesti. See tähendab, et tasakaal nõuab sinult rohkem teadlikku harjutamist kui mõnelt teiselt. Ja et sinu sisemine kogemus on olulisem info, kui oled harjunud arvama.
Juhi jaoks on sellel lisatähendus, sest tema seisundit tunnevad ka teised. Kui juht ei märka oma pinget, jõuab see tema tooni, kiirusesse ja otsustesse ning sealt edasi inimesteni, kes peavad tema kõrval mõtlema.
Selgus ka siis, kui sees on torm
Meeskonna- ja motivatsioonikoolitus „Julgelt homsesse“ aitab juhtidel ja meeskondadel mõista, kuidas sisemine seisund ja stressitundlikkus mõjutavad otsuseid ja suhtlust, ning harjutada, kuidas pinge all selgelt mõelda.
Tutvu koolitusega siin või jätka artikli lugemist allpool.
Neli sammu tugeva tunde sees
- Märka keha enne mõtet. Tunne annab endast sageli märku kehas varem, kui jõuad selle kohta midagi mõelda: kuumus kaelas, pinges lõuad, kiirem hingamine. See on hetk, kus sul on veel valik.
- Nimeta tunne täpselt. Ütle see endale mõttes või kirjuta paberile. Mitte „see on jama“, vaid „olen pettunud“ või „kardan, et jään hätta“.
- Küsi, mida tunne sulle ütleb. Mis on minu jaoks praegu ohus? Mis on mulle siin oluline? Vastus on sageli palju kasulikum kui esimene impulss.
- Vali, mida teed, ja vajadusel lükka vastus edasi. Kui olukord lubab, kirjuta terav e-kiri mustandisse ja vaata see homme uuesti üle. Kui vastata tuleb kohe, ütle seda, mis teenib eesmärki, mitte seda, mis tunnet hetkeks vaigistab.
Näiteks saad pärastlõunal kliendilt kirja, kus sinu meeskonna tööd nimetatakse lohakaks. Esimene impulss on kohe vastata ja tõestada, et klient eksib. Keha annab märku enne mõtet: õlad tõusevad ja sõrmed on juba klaviatuuril. Kui jõuad selle hetke ära tabada ja tunde nimetada, selgub, et selle all on kaks asja: pahameel ülekohtuse sõna pärast ja hirm, et klient võib lahkuda. Pahameel tahab vastu lüüa. Hirm ütleb, et see suhe on sulle oluline. Kui vastad hirmu sõnumi järgi, kirjutad hoopis teistsuguse kirja: tunnistad probleemi, küsid täpsustust ja pakud järgmist sammu.
Tunne ei pruugi nende sammude järel väiksemaks jääda, aga otsus, mida sellega teha, jääb sinu kätte. Kui tahad seda laiemalt vaadata, loe ka artiklit emotsioonide juhtimisest.
Kui ärevus, kurbus või ärritus on püsiv või segab und ja igapäevaelu, ei pea sa sellega üksi toime tulema. Räägi perearsti, psühholoogi või muu vaimse tervise spetsialistiga.
Tugevad tunded tulevad ka edaspidi, nii tööl kui kodus. Tasakaal tähendab, et märkad neid piisavalt vara, et jõuad ise valida, mida teha.
Seetõttu tasub täna õhtul endalt küsida: milline tunne mind täna kõige rohkem juhtis ja kas ma andsin talle selleks loa?
Kingitus: raamat ja audioraamat „Ratsionaalne emotsionaalsus“
Raamat sellest, kuidas tunded ja inimlikkus mõjutavad otsuseid, koostööd ja tulemusi, ning kuidas luua organisatsioon, mis hoiab oma inimesi. Sisesta oma e-post ja saad raamatu ning audioraamatu kingituseks.
Allikad
- James J. Gross, Oliver P. John: Individual differences in two emotion regulation processes: Implications for affect, relationships, and well-being, Journal of Personality and Social Psychology 85(2), 2003
- Matthew D. Lieberman jt: Putting feelings into words: Affect labeling disrupts amygdala activity in response to affective stimuli, Psychological Science 18(5), 2007
